#
#
#

Osale lahenduste leidmisel

Peaminekonto
aug 9th, 2014
43 kommentaari
12282 Vaadet

Siin kajastatakse Tallinna haridusasutuste parasjagu aktuaalseid väljakutseid, mille kohta laiema üldsuse ideid soovitakse.

Eelmiste väljakutsetega saab lähemalt tutvuda siit ja välja pakutud lahendustega allpool

Hetkel aktuaalsed väljakutsed puuduvad.

 

43 Vastust “Osale lahenduste leidmisel”

  1. Ardi Paul ütleb:

    Kindlasti oleks huvitav teada teiste riikide kogemusi, kuidas sealsed nn. piirkonna-koolid kogukonna ootustele vastavaks kujundatakse? Kuidas mingeid kitsamaid sama valdkonna projekte teostatakse. Samuti oleks hea võrrelda nn. valdkonnaüleseid (haridus – ettevõtlus – KOV) õnnestunud ühistegevusi.
    Koolijuht Nõmmelt

  2. Ardi Paul ütleb:

    Vahendan ühe kommentaari (muutmata kirjapildiga):
    Minu arvates peaks piirkonna lasteaed-kool tegema selgeks piirkonna ajaloo ja tänase tegevuse, koostama kodukandi kaardi ja märkima sinna viltpliiatsiga kõik punktid mis on huvitavad tänapäeva või ajaloo seisukohast. Ja käima lastega need punktid läbi. Iga punkti kohta on lugu või lood. Ka lastel võib kirjutada lasta loo.

    Huvitava loo saab rääkida nii toidukaupluse kohta (kuidas kaubaautod toovad asjad tagant sisse ja inimesed tassivad ise ükshaaval läbi kassa kilekotides välja) kui ka kultusekivist, eriti vanast puust vmt.

    Vbl see on juba kodulootunni teema, aga riiklik ainekava on minu arust universaalne ja seega ei küüni kohaliku elu tundmaõppimiseni. Seda saab teha lasteaed-kool ise. Minu arust on hämmastav kuidas me näeme umbes 4% enda ümber, ja 96% jääbki nägemata. Lasteaed-kool võiks pakkuda ohhoo elamusi ja neid pakuvad ümbritsevad ruutmeetrid kükllaga. Lisaks tekib lastel seos maakaardiga (geograafiaga) ja mälestustega.
    TS, lapsevanem Nõmmelt

  3. Ardi Paul ütleb:

    Vahendan ühe kommentaari (muutmata kirjapildiga):
    Kas sain õigesti aru, et oodatakse ideid koolide huvitavamaks muutmisel?
    Võibolla meie koolivormi töörühma tegevus on üks päris tore idee, seda võib siduda ka kooli sümboolikaga.
    Kaasata vanemad, kes on vastava haridusega kooli ühtlustava sümboolika väljatöötamisse. Õpilased omakorda samuti, joonistavad kavandeid, korraldavad ja lavastavad koolivormi tutvustava moeshow ja õhtu. Ürituse lavastajad on vanemate klasside õpilased ja modellid nooremate klasside lapsed. Kogu see tegevus liidab kooliperet.
    ML, õpetaja

  4. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan ühe kommentaari.

    1. Lõunaune paindlikumaks muutmine vanemates rühmades, isegi pererühmade puhul saab suurematele mittemagajatele pakkuda lühemat magamist (nt kõik lähevad koos pikali ja kuulatakse unejutt ja kes pärast seda 10 min pärast magama pole jäänud, võib vaikselt üles tõusta ja teise tuppa/esikusse lugema või kasvõi saali muud tegevust tegema minna vms). Selline korraldus kasvõi paaril päeval nädalas oleks progress.

    2. Mitmete pedagoogiliste suundade järgi pole varajane riskülikute ja tähtede tuupimine lapse arengu seisukohalt sugugi oluline, vaid isegi kahjulik. Lasteaia päevakava vaadates on näha, et mängimiseks, mis on lapse esmane vajadus, eriti aega ei jäägi.

    3. Õues ollakse ka väga vähe, eriti õhtupoolikuti. Toas ju teadupärast joosta ega mürada ei või, aga ka see on lapse üks tähtsamaid inimõigusi.

    4. Vähemalt lasteaed võiks olla lokaalsest wifi-kiirgusest vaba ala. Tore oleks ka, kui plastist esemete asemel ümbritseks lapsi rohkem looduslikke materjale.

    5. Loomulikult võiks igas lasteaias olla nurgake, kuhu vanemad saavad tuua väikseks jäänud lasteasju ja kel vaja, see sealt võtab.

  5. Jaan Urb ütleb:

    Vanemate senisest tihedam kaasamine nii kooli kui ka lasteaia töösse on minu hinnangul kindlasti heaks võimaluseks, kuidas algatada dialoogi õppeasutuse ning kodu vahel. Kool ja lasteaed, mille tegevustes vanemad reaalselt osalevad (näiteks ühisprojektid, vanemate kaasamine õppetöösse, kursuste kujundamisse jms), vastab kindlasti üha enam nende ootustele, kuna läbi ühiste tegevuste kujundataksegi kool ja lasteaed selliseks, nagu soovitakse.

    Häid kaasamise ja projektide näiteid pakub Ettevõtliku kooli programm (www.evkool.ee).

  6. Reelika ütleb:

    Piirkonna või siis kogukonn lasteaedades/koolides võiksid aset leida nö mõttetalgud: sinna oleks oodatud praegused ja tulevased lapsevanemad, koolide puhul ka õpilased. Mõttetalgutel leiaksid aset ühised jutuajamisringid, nii lasteaiad kui koolid saaksid juba varakult väljaselgitada lapsevanemate ootused, korraldada tutvumisi nii keskkonna kui seal olevate õpetajatega.
    Lapsed saaksid juba ennem lasteaias käimist luua usalduslikud suhted õpetajatega. Kodulähedane lasteaed või kool on kindlasti ootustele vastav kui seal on avatud, vaba, koostööle ning teineteise arvestamisele-toetamisele loodud õhkkonda.

  7. Reelika ütleb:

    Idee mis pärib ühelt lapsevanemalt: Lapsevanem võiks varem juba teada saada kas ja kuhu lasteaeda-kooli tema laps saab, et siis selle lasteaia või kooli õpetajatega lähemalt suhtlema hakata.
    Siis on aega rahulikult luua usalduslik suhe: aega tundma õppida õpetajaid, lasteaia-kooli väärtusi ja panustada sellesse.

  8. Annela ütleb:

    Peaks mõtlema, kuidas siduda pensioniealised inimesed lasteaedadega nii, et see oleks mõlemapoolselt huvitav ja kasulik. Saame pakkuda ruume nt käsitöö/vestlusringide läbiviimiseks ja samas sõlmida kontakte pensionäridega, kes sooviksid mõnikord rühmades asendada töötajaid või niisama abiks olla. Linnaosavalitsustel või linnaosade ühendustel on ehk infot rohkem, et erinevaid sihtgruppe kokku viia, sel teemal võiks korraldada arutelusid linnaosade erinevate ühenduste esindajatega.

  9. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan alljärgnevalt terve rea mõtteid, mis on saadetud aadressile genius@tln.edu.ee. Lisaks uute ideede postitamisele on väga teretulnud ka tagasiside juba postitatud mõtetele.

    • Jaan Urb ütleb:

      Äsja gümnaasiumi lõpetanud ja esimesele kursusele siirdunud tudeng:

      Mõeldes lahendustele, mis võiksid muuta kodulähedase lasteaia või kooli minu ootustele vastavaks, siis paratamatult ei saa üle ega ümber tehnoloogiast. Kuna ma ise õpin informaatikat ja tunnen selle vastu huvi, siis ma tean ka hetke olukorda antud maastikul. See on pidevalt arenev ja perspektiivikas valdkond, mis pakub ka noortele huvi. Kui foorumis on läbi käinud mõtted lasteaia kohta, siis ma rõhuksin rohkem kooli paremaks muutmisele.

      Minu ootustele vastavas koolis valitseks õppimist julgustav ja austav õhkkond, kus keegi ei peaks piinlikust tundma, et ta on niiöelda “nohik”. Esimene samm võiks olla reaalainete ja eelkõige matemaatika ja programmeerimise tutvustamine koolilastele. TTÜ tudengite programm “Geeks on Wheels” on üks hea näide sellest, kuidas erinevates piirkondades tuuakse tehnika noortele lähemale. Sama programmi või mudelit saaks kasutada ka siin. Koolides võiksid toimuda erinevad seminarid tehnoloogia ja programmeerimise valdkonnas, kus lapsed saaksid väiksest peale juba ise midagi luua. See ei ole raske, kuid see võimaldab märgata talente juba varakult ja tekitada neis huvi.

      Selle programmi saaks põimida ka konkurssidega, milles saaksid samad noored osa võtta. Seminarid oleksid harjutamiseks, proovimiseks ja huvi tekitamiseks. peale erinevate teemade läbimist oleksid ka kodused tööd, mille peaksid noored ära täitma. Kogudes oskusi, saaksid hiljem kõik soovijad osa võtta ka konkursist, kus peaks midagi valmis looma. See annaks indu nii lastele, noortele endile kui ka paneks varakult haridust väärtustama.

      Seejuures pole välistatud igas koolis programmeerimise vastu huvi tundvate õpilaste omavahelised klubid või kogukonnad, kus kõik tuleksidki mingi aja tagant kokku ja arutaksid vahepeal teada saadud asju ning õpetaksid üksteist. See süsteem oleks isetoimiv ja sellest saaksid välja kasvada tohutul hulgal lennukaid ideid, mille abil ei ole raske arendada ka Eesti start-upi kultuuri.

      Arenguvõimalusi selle süsteemiga on väga palju. See oleks minu lahendus, millega saaks koolides keskkonna muuta meeldivamaks ja minu ootustele vastavaks.

    • Jaan Urb ütleb:

      Lapsevanem:

      Idee on lasteaia päevakava paindlikumaks muuta, et kahe viimase aasta (5-7-aastased) lapsed, kes pärast unejutu kuulamist 15 minuti jooksul magama ei jää, saaksid vaikselt omaette raamatuid vaadata (laste mure, et päeva jooksul teistega mängides ei ole üldse selleks aega), joonistada või CD-plaadilt muinasjutte kuulata.

    • Jaan Urb ütleb:

      Koolidirektor:

      1. Lugude jutustamise päevad või õhtud koos vanavanematega. Ühised matkad kodupaigas.
      2. Isade esiletõstmine, tähtsustamine (isadepäeva paiku). Koolinädal isaga: isad annavad tunde, tutvustavad oma ameteid ja huvialasid. Nädal lõpeb pereõhtuga, mil väärtustatakse tervislikke eluviise ja õiget toitumist. Toimuvad spordivõistlused, loengud, mängitakse seltskondlikke mänge.
      3. Heategevuslikud üritused aastaringselt. Näiteks mardi-või kadrilaat või jõuluturg, kus müüakse omavalmistatud kaarte, maiustusi, kingitusi. Saadud tulu annetatakse heategevuslikel eesmärkidel.
      4. Emade esiletõstmine, tähtsustamine (emadepäeva paiku). Koolinädal emaga: emad annavad tunde, tutvustavad oma elukutseid. Põlvkondade käsitöö näituse korraldamine ja ülespanek.
      5. Teeme ära talgu-ja perepäev kooli-kodu ümbruses, mis lõpeb ühise talgulõunaga.
      6. Kogukonda ja kooliperet liitvad tervise- ning spordipäevad aastaringselt.
      7. Traditsioonilised kooli vilistlaspäevad koos spordivõistluste ja peoõhtuga .

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Rahunemistoad õpilastele.

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Lapsevanemate kohvik – ruum koolis või lasteaias vanematele, kus nad kogunevad lapsi oodates. Joovad kohvi, räägivad uudiseid jagavad kogemusi, pakuvad ideid heaks koostööks. Lapsevanematele luuakse ruum, eeskojas või kuskil mujal. Infostendid. Õpetaja, kooli lasteaia töötaja astub läbi, jagab infot.

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Vanemad võiksid koolis korraldada üritusi kogukonnale, asutusele. Võtavad ise initsiatiivi.

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Heakorrapäevad, ühised tegevused koolides, nagu seda tehakse lasteaedades. Õppida lasteaiast häid koostöötegevusi. Koolis siis millegipärast need tegevused oluliselt.

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Koolid ja lasteaiad peaksid saama tegelikult kodulähedasteks koolideks, mille ümber on kindel ja sõbralik kogukond.

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Igas lasteaias võiks olla tegevusterapeudid, vähemalt 1 kord nädalas.

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Nädalavahetusel koolid ja lasteaiad avada seltsidele, selleks et elavdada seltsielu.

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Lapsevanemad viivad läbi huviringe vabatahtlikena.

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Vabatahtlik liikumine – märkan lasteasutust, kooli ja aitan oma panust tehes!

    • Jaan Urb ütleb:

      Rühm erinevate huvigruppide esindajaid:

      Kodulähedases koolis ja lasteaias peab olema hea tugispetsialistide tiim.

  10. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan ühe lapsevanema mõttearenduse:

    Kui alul tõi mulle nutu kurku laste nutt, mis muutub pea igapäevaseks oma last lastesõime viies, siis sellest tekkis üks hea idee :)

    Oma (poiss-)last jälgides ja tundes, on temale parimaks lohutuseks ja rõõmustajaks just nimelt MUUSIKA.
    Kuidas on vahest kiusatus olnud küsida meie lastesõime õpetajatelt, kas nad ei võiks hommikuti lastele sinna tulekuks mingit rõõmustavat ja vahvat lastemuusikat peale panna. Nii võidaks ehk ka kõige kurvema/kinnisema/stressis väikse südamekese ära, kes just hommikuti raskes ja kurvas meeleolus rühma peab tulema ja emme-issi käest lahti peab laskma :)?

    Tean, kõik lapsed ei ole ju samade huvidega aga uskuge mind, ka minu rõõmsal ja igati heal suhtlejal lapsel on neid halbu ja raskeid hommikuid, kus poiss juba ratta sadulas mõmmib, et ei taha täna Mõmmikusse minna. Kui juhtub olema muusikatunni päev, ja ma talle seda meelde saan tuletada, on kõik jälle lahendatud.

    Nii loodan, et meie lasteaiad selle idee omaks võtavad ja seda ka ametlikult rakendama võiks hakata :)

  11. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan ühe lasteaiaõpetaja mõtte:

    Minu idee oleks paigaldada kaamerad lasteaia territooriumile ja aedadele kinnitada teavitavad sildid kaamerate olemasolust. Selle ideeni viis väga kurb kogemus. Koos lastevanematega paigaldasime mängumaja õunapuude alla ja tegime lastele väikese muinasjutumaa. 2014. aasta jaanipäeval vandaalitseti lasteaia hoovis ja lammutati mängumaja uks pilbasteks ning lõhuti maja aknad. Samas oleme õpetajatega korjanud lasteaia territooriumilt kondoome ja tampoone; õnneks süstlaid veel mitte. Edasi saaks mõelda õuesõppe tingimuste parendamisest ja toredaid ideid genereerida ja teostada.

  12. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan ühe lasteaiaõpetaja mõtteid:

    1. Lasteaias võiks olla liikumisõpetaja, psühholoog ja tervishoiutöötaja kes aitaksid tööprotsessis kaasa.
    2. Lasteaial peaks olema oma interneti lehekülg, kust saab informatsiooni nii lasteaiast kui ka kõigest mis seal toimub.
    3. Lasteaial võiks olla oma liiklusväljak, kus lapsed saaksid harjutada liiklemist vestidega.
    4. Lasteaia rühmades võiks vähendada laste arvu või võtta lisaks abiline, kes aitaks kõige raskematel momentidel nii tegevustes kui ka riidesse panekul ja riidest lahti võtmisel.

  13. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan lasteaiaõpetajate mõtteid:

    1. Lasteaia füüsiline keskkond on kaasaegne ja remonditud.
    2. Asutuses valitseb hea ja soe sisekliima.
    3. Kogu personalil on motiveeriv töötasu.
    4. Lapsevanemad hindavad ja austavad lasteaias tehtavat tööd.

  14. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan lasteaia direktori mõtted:

    1.Rühmas lapsi vähem (kuni 20), ruumi rohkem. Igal rühmal 2 tuba.
    2.Panipaigad, õpperuumid (kunstituba, puutöötuba, looduse tuba), väljaehitatud kelder, laste söökla.
    3.Muusika- ja võimlemissaal eraldi
    4.Bassein
    5.Õues varjualused mänguasjade hoidmise ruumiga, turvalised mänguvahendid, korrektsed turvaalused, seiklusrada
    6.Turvaline piirdeaed
    7.Vanad hooned renoveeritud energiasäästlikult (päikesepaneel?)
    ………..ja lõpuks kõige tähtsam – motiveeritud personal.

  15. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan Reaalkooli mõtteid:

    Põhikooli III kooliaste ja gümnaasium vajab, konkureerimaks uute riigigümnaasiumite kaasaegse ja uudse õpileskkonnaga, loodusainete (bioloogia, keemia ja füüsika) innovaatilise sisustusega laboreid. Tallinna Reaalkoolil on olemas kompetents laborite läbiviimiseks, kuid puuduvad vastavad võimalused erikursuste või praktiliste tööde tsüklite korraldamiseks kooli õppekava osana. Efektiivne laborite kasutus eeldab, et laboreid saaksid kasutada ka teised Tallinna linna koolid. Laborite kasutamist saavad nõustada Tallinna Ülikool ning Tallinna Tehnikaülikool ning Reaalkool saab pakkuda teistele koolidele metoodilist tuge.

    Muutmist vajab algklasside õpilaste õppetööks mõeldud füüsiline keskkond. Parim lahendus meie jaoks on uus õppehoone.

    Sportimisvõimaluste kaasajastamine Reaalkooli õpilastele. Vajadus on uue spordikompleksi järele. Seni kasutatakse 960 õpilasega koolis 187,2 m2 võimlat. See raskendab oluliselt kogu kooli õppetöö korraldamist.

  16. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan õpiabirühma õpetaja ideid:

    Kool/lasteaed saab korraldada infopäeva või töötubade päeva, kus potentsiaalsed uued lapsevanemad saaksid osaleda, näha, mida koolis juba tehakse, millised on traditsioonid ja suunad koolis.
    Ürituse ajal võiks olla võimalust teha vanematel grupitööd või nö võtta platvorm, et esitada oma ideid/mõtteid koolile. See töötaks koolides, kes töötavad ja suhtlevad avatult, kaasavalt.

    *Asutuse kohta küsitluste läbiviimine (võib olla ettevalmistatud asutuse ja lastevanematega koostöö käigus) – et teada saada, millest on lapsevanemad huvitatud, mis on nende jaoks oluline.
    *Ülelasteaialised või ülekoolilised (vabatahtlikud) lastevanemate koosolekud
    *Õpetajate ettevalmistatud üritused (ekskursioonid, loengud, klassi koosolemised vms), kus kaasatakse lapsevanemaid.
    *Lastevanemate ettevalmistatud üritused koolis (tundides kaasalöömine/osalemine, kooliüritused, nõupidamised, grupitööd)

    Ideaalis lasteaed/kool on lastevanemate suhtes:
    *avatud
    *lapsevanemaid usaldav, kaasav ja toetav
    *uute ideedega kaasaminev ja kaasamõtlev
    *abistav

    Kui on avatus, tulevad ka ideed ning kui on abikäsi, siis need ideed ka realiseeruvad!

  17. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan gümnaasiumi õppejuhi mõtteid:

    Tallinna linnaosadesse innovaatiliste teaduskeskuste loomine koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamise toetamiseks.

    Oodatavad tulemused:

    Koolieelse lasteasutuse lastele ja kooli õpilastele on loodud võimalused riikliku õppekava ainealaste teoreetiliste teadmiste praktiliseks rakendamiseks.

    Kooli õpilastele on loodud võimalus rakendada oma oskused ja teadmised kaasaegses kvaliteetses mitmekesises õpikekskonnas.

    Kooli õpilastele on loodud tingimused karjääriõpetuse toetamiseks.

    Linna poolt on toetatud haridusasutuste säästliku majandamise põhimõtted, võimaldades koolieelse lasteasutuse ja kooli eelarveliste vahendite säästvamat ja eesmärgistatud kasutamist.

  18. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan klassiõpetaja ideid:

    1. Algklasside poolel võiks olla ohutu mängutuba, kus lapsed saaksid vahetunni ajal erinevaid mänge õpetaja juhendamisel mängida.
    2. Mõned koolis olevad vabad ruumid võiks välja üürida.
    3. Lastevanemate, õpetajate ja vanemate õpilaste jaoks võiks ehitada kooli keldrisse jõusaali koos sauna kasutamise võimalusega.
    4. Koolis võiks töötada hambaarsti kabinet, mis teenindaks mitte ainult õpilasi, vaid ka Lasnamäe elanikke (näiteks õhtupoolikul).
    5. Koolis võiks läbi viia tantsukursused, kus õpitakse erinevaid tantse.
    6. Õpetajatele ja lastevanematele võiks teha käsitöö- või draamaringi.

  19. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan lapsevanema mõtteid:

    Leian, kuna lasteaia personali töö on väga vastutusrikas, siis nende tasustamine ja väärtustamine võiks olla paremini läbi mõeldud. Minu arvates täna nii õpetajad ja eriti õpetaja abide palgad on jätkuvalt liiga madalad. Selleks, et saada meie lastega kvalifitseeritud inimesi tegelema, oleks vaja ikkagi nende palk ja töökoormus viia vastavusse. Ma olen siiralt tänulik oma laste lasteaia juhataja üle, kes on suutnud tagada võimalikult stabiilse õpetajate ja abide kaadri, kuid kauaks neid veel on kui tegelikult hinnad jooksevad palkadest mitu korda eest ära.

    Õpetajatele sooviks saada rohkem loomingut lastega tegelemise osas, kuidas läbi mängu õpetada lapsi õppima. Mõte selles, et õpetajatele võiks seda õpetada, kuidas seda teha ning et nad võiksid seda siis lastele edasi anda. Minu arvates vanad õpetamissüsteemid enam ei tööta ja on vaja loomingulisemat ja praktilisemat lähenemist laste õpetamisel. Õuesõpe, milline on loodus meie ümber, kus on ohud ja kus võimalused, mida millestki teha saab, kuidas taim tegelikult alguse saab jne. Ise külvamise võimalused koolides ja lasteaedades. Paljudel vanematel pole tänases maailmas võimalust külvata ega näidata lastele kuidas taimed tegelikult kasvavad.

    Õpetajatele palju meeldivaid ja toredaid koolitusi, mis aitavad neid nii stressirohkel töökohal lõõgastuda ja rahulikuks jääda.

    Lasteaiad ja koolid võiksid olla rohkem taastuvenergia peal, et saaks püsikulusid võimalikuks madalale viia. Nt päikesepatareid, tuulegenraatorid, maaküte jne.

    Leida koolide ja lasteaia ruumidele vajadusel lisa kasutusvõimalusi, mis aitavad ülalpidamiskulusid katta.

  20. Piret ütleb:

    Alljärgnevalt palju häid ja innovaatilisi mõtteid Krsiti Vinteri artiklist.
    Osalt arvangi, et lapsevanem ootab haridusasutustelt innovatiivust ja näha , et tegeletakse nende oskuste arendamisega mida hiljem tööturul vaja. Et kool ja lasteaed on avatud uutele ideedele, avatud ja võimeline muutuma. Ühesõnaga oleks tore kui oleks tore näha, et koolid saaksid proovida uusi lahendusi.Nt oleksid sellised eksperementaal õppesuunad koolides, kus uusi asju katsetatakse,
    http://arvamus.postimees.ee/2927261/kristi-vinter-kool-ja-opikasitus-peavad-muutuma
    Kui üldistada maailma­praktikat, siis, mis oleks kui:
    • ehitaks õppimise üles astmelistele ainekavadele, et õpilase tugevatele külgedele toetuv õppimine annaks võimaluse õppida eri ainevaldkondi oma tempos. Andekad liiguksid edasi kiiremini kui teised ning vähem andekaid toetataks individuaalselt siis, kui mõni vaheaste osutub keeruliseks.
    • loobuks ühevanuseliste laste klassidest, selleks et õpilased saaksid õppida individuaalses tempos, üksteist toetades ja õpetades, saades seejuures elus vajalikke koostöökogemusi;
    • kujundaks koolipäeva ümber ja loobuks 45-minutilistest ainetundidest ning rakendaks mitme eri aine õpetaja juhendamisel pikemaid, süvenemist võimaldavaid ja probleemide olemusest tervikpilti loovaid õppesessioone, mis ei hakiks õppeprotsessi seosteta ainespetsiifilisteks tükkideks. Ajaliselt rangelt määratletud tundidest loobumine loob eeldused valdkondadeüleste, probleemide lahendamist võimaldavate projektide läbiviimiseks ning projektõppe rakendamiseks. Projektõpe ei tähenda seda, et baasdistsipliinide, nagu keeled ja matemaatika, põhialuseid ei tohi õpetada klassikalisemal moel.
    • kasutaks koolisolemise aega õpitu mõtestamiseks ja aktiivseks mõtlemiseks, mitte tegevusteks, mida saab teha ka õpetajata (lugeda, kuulata loengut videost jms);
    • rakendaks projektõpet, mis viiks isoleeritud ainevaldkonnad omavaheliste seosteni ning looks asjade ja nähtuste vahele põhjendatud seosed, näitaks maailma tervikuna. Igapäevaelu tähendab paljusid probleeme, mille lahendamiseks tuleb valida õige teave, vahendid ja meetodid. Tänapäeval on ainekeskse teadmise asemel vaja pigem probleemist lähtuvat tarkust.
    • lähtuks projektide kavandamisel õpilastelt saadud sisendist, nende huvidest ja päevakajalistest sündmustest, mida käsitledes on võimalik luua seoseid nii ajaloo kui ka muude ainevaldkondadega, mida üldhariduskoolis õpetatakse, toetudes seejuures eluliste juhtumite lahendamisele;
    • vähendaks õpetaja soleerivat rolli õppeainete suulise ettekandjana ning rakendaks metoodilist mitmekesisust, mis võimaldab arendada elus vajalikke sotsiaalseid oskusi, nt koostöö, suhtlemine jms;
    • lubaks õppetöö ajal õpilasel õppida klassiruumist ja koolist väljaspool ega arvaks, et vaid kooliseinte vahel saab targaks;
    • lubaks, lausa paluks õpetajal olla partner, mentor, õppimise saatja ja kaaslane, mitte kõiketeadja, kontrollija, ülemus;
    • kutsuks kooli eri valdkondade spetsialiste, kes aitaksid kavandada kaasahaaravaid, töömaailma ja igapäevaeluga haakuvaid projekte, et õpilasel oleks põnev ja mõtestatud õppida;
    • kujundaks ümber õpetajate koormusarvestuse ning kavandaks tööaja hulka ühise, eri ainevaldkondi lõimivate projektide planeerimise, õppijate arengu kavandamise ja tagasiside andmise ning uute ülesannete ja eesmärkide seadmise aja;
    • annaks digivahendite kasutamisele koolis uue sisu, kasutaks neid õppimise rikastamise ja paindlikumaks muutmise võimalusena, aidates nii lahendada ka õpetajate ülekoormusega seotud probleeme;
    • arvestaks rohkem, et sotsiaalne maailm ei tähenda vaid silmast silma suhtlemist, vaid sama palju ka digitaalse identiteedi loomist ja kujundamist ning kavandaks selliseid teemasid õppetöösse;
    • pööraks riikliku õppekava läbivatele teemadele ja üldoskustele rohkem tähelepanu, s.t suunaks ainete sisu kõrval pilgu inimeseks kasvamise poole. Veel parem, alustaks õppetöö planeerimist just sealt.
    • võimaldaks õpilastel osaleda igapäevase koolielu korraldamises, mis arendab muu hulgas ka ettevõtlikkust, millega Eesti koolis tegeldakse praegu võrdlemisi tagasihoidlikult;
    • liidaks õppetöö hulka vabatahtliku töö, mis liidab ühiskonnaga, arendab sotsiaalset närvi, koostöö- ja sotsiaalseid oskusi;
    • paneks õpilased oma õppimise eest paremini vastutama, tõmmates neid kaasa isiklikke arengueesmärke (õppeperioodi eesmärgid ja väljakutsed) püstitama, sihte seadma ja neid koos läbi vaadates oma edusammudest enam huvituma;
    • loobuks ülalt alla tulevatest hindamismõõdikutest ja -normidest ning ehitaks hindamise üles õppijast endast, tema arenguvajadustest ja ülesannetest lähtuvalt. Selleks on suutelised juba päris väikesed lapsed, kui neid oskuslikult suunata.
    • muudaks hindamismeetodeid ja -kriteeriume, et hindamine ei mõõdaks vaid fakte, pingereastaks lapsi ja koole, vaid võtaks tähelepanu alla komplekssete probleemide lahendamise oskused.

  21. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan ühe koolipere idee:

    Kool võiks augusti lõpus või septembri alguses korraldada huviringide “laada” lapsevanematele ja õpilastele, kus tutvustatakse õppeaastal avatavate huviringide tegevusi ning ringijuhte. Sealt saaks ka lapsevanematelt ettepanekuid.

  22. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan kooliõpilaste mõtteid:

    Lapse portfell kaalub praegu 7-10 kilogrammi! Lahenduseks võiks pakkuda loobumist käibelolevatest õpikutest ja üle minna digitaalsetele õpikutele. Kui õpilastel oleks võimalus omada “read-book”‘i, säästaksime siis miljoneid puid maailmas.

    Tunde võiks läbi viia videokonverentsi meetodil, milles osaleks korraga mitu kooli. Selliseid konverentse saab korraldada nii linna-ja riigisiseselt kui ka riikide vahel. Need konverentsid võimaldavad edastada andekate ja silmapaistvate õpetajate teadmisi, kogemusi ja töövõtteid.

  23. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan lapsevanema mõtteid:

    Tallinna erinevate piirkondade lasteaiad teeks piirkonna siseselt omavahel koostööd – nt koonduks Kesklinna lasteaiad, Mustamäe lasteaiad, Lasnamäe jne. Edasine kirjeldus Kesklinna näitel.

    Iga lasteaed Kesklinna piirkonnast valiks ühe teema:

    lasteaed 1 – teema 1: Linnaloodus (nt puud selles piirkonnas – nt hõlmikpuu ja pöök Süda tänaval, aga ka nö tavalised puud vaher, tamm, pärn jne);
    lasteaed 2 – teema 2: Huvitavad inimesed piirkonnas (nt kelle nimi on tänavatele antud ja miks, kui on teada, et piirkonnas elab või on elanud mõni huvitav persoon, uurida nende kohta; kui võimalik, kutsuda külla);
    lasteaed 3 – teema 3: Huvitavad majad/kohad piirkonnas (nt mõni vana puumaja, uusehitis, muuseum, sild vmt – võimalusel kutsuda külla nt keegi Adamson Ericu muuseumist, Estonia teatrist jne );
    lasteaed 4 – teema 4: Huvitavad kohanimed piirkonnas (Sibulaküla, Kassisaba, Torupilli, Kitseküla – võimalusel kutsuda külla keegi, kes piirkonda hästi tunneb, on siin kaua elanud);
    lasteaed 5- teema 5: Loomad linnas (koduloomad + nt siil, orav, aga miks mitte ka putukad, vihmaussid jmt; võimaluse kutsuda külla keegi, kes loomi tunneb või koos loomaga keegi, kes kodus loomi peab);
    lasteaed 6- teema 6: Huvitavad ametid (mis asi on amet; mida “tööl käimine” tähendab, mida tööl tehakse jne – võimaluse kutsuda keegi lasteaeda rääkima või külastada mõnda töökohta).

    Iga lasteaed tegeleks ühe teemaga – erinevad rühmad ja vanused oma võimetele vastavalt. Õpetajate abiga pannakse erinevate rühmade töödest kokku esitlus (joonistused, meisterdused, digiraamat, film, fotoesitlus, etendus, jutt jne). Kokku pandud esitlust võiks teistes antud piirkonna (või soovi korral ka teiste piirkondade) lasteaedades tutvustamas käia suuremate rühmade lapsed.

    Iga teema kohta võiks õpetajad teiste lasteaedade õpetajatele selle teemaga seonduvalt kokku panna soovitused, kuidas seda teemat tulevikus oma lasteaias/rühmas käsitleda võiks, kust leiab materjali, millest rääkida, mida teha, vaadata.

    Tegevused annaks võimaluse (ja põhjuse :)) omavaheliseks koostööks piirkonna lasteaedadele, ettevõtetele, kultuuriasutustele ja miks mitte ka kohalikele elanikele.

  24. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan lasteaia kollektiivi ettepaneku:

    Oleme muinsuskaitse all olev lasteasutus, mis vajab hädasti remonti ( katuse remont ja värvimine, maja soojustamine, s.t. akende vahetus, maja välisfassaadi värvimine ja uste renoveerimine).

    Renoveerimise ajaks võiks panna meie territooriumile moodulid, kus saaksime remondi ajal lastega viibida.

    Kahju kui selline huvitava ajaloo ja arhitektuuriga hoone lihtsalt jääb hooletusse ja laguneb.

    • Jaan Urb ütleb:

      Siinkohal on asjakohane märkida, et GeniUSe raames ei ole kavas renoveerimistöid teostada, kuna eelarve lihtsalt ei võimalda seda. Kindlasti märgime aga teie sellekohase soovi üles.

  25. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan koolijuhi mõtte:

    Kooli ja kodu koostöö oleks võimalik arendada läbi ühiste heategevus- ja sotsiaalsete projektide (lasteaiad, laste haiglad, Lastekaitse Liit, loomaaed, loomade varjupaik….). Positiivne ja üksteist toetav keskkond tekib kooli hoolivuse, julguse, austuse ja sallivuse kaudu.

  26. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan lapsevanema idee:

    Piiri Lasteaia Hoolekogu hea mõte oleks väärtustada meie väikest ja armast aga väga vana maja tema ajaloo kokkukogumisega (ajaloolased Leho Lõhmus ja Mati Õun) ja väärikalt raamatuna esitamisega. See 100 a vanune hoone on kunagi ehitatud Peeter Suure kindluse komandandi maja staabihooneks, siis on selles olnud Punase Risti lastekodu ja nüüd 50 aastat juba lasteaed.

    Väike kaherühmaline lasteaed on unikaalne oma ilmatu suure hoovi ja väga personaalselt suhtuvate õpetajatega. See kõik väärib tähelepanu, nii hoone renoveerimise kui ka pideva korrashoidmise nimel.

    Meie hea idee oleks Piiri Lasteaia ajalugu jäädvustada ajaloolaste koostatud raamatuna.

  27. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan õpetajatele suunatud ideid:

    1. Probleemi õppevahendite nappusest saab lahendada sellise veebilahendusega, nagu on seda lehekülg teacherspayteachers.com (see on kõll inglisekeelne, aga väga tänuvaarne). Mõte seisneb selles, et õpetajad saavad omavalmistatud õppevahendeid teistega jagada väikese tasu eest ning neid tohib kasutada vaid see õpetaja, kes on need ostnud ja ainult enda klassis. Samas on sellel lehel ka tasuta võimalik oma asju jagada ja seda tehakse väga tihti. Tean, et ka Eestis on õpetajatel väga vahvaid materjale, kuid ühest platvormi nende jagamiseks ei ole.

    2. Riiklikul või kohaliku OV tasemel korraldatud asendusõpetajate süsteem. Süsteemi saavad ennast vastava hariduse ja kogemusega õpetajad (k.a pensionarid) kirja panna ning kui kool vajab õpetajat, on see süsteem suureks abiks kas õheks päevaks asenduse voi pikemaks perioodiks asenduse leidmiseks. Üksteise asendamine koolides, kus üks õpetaja vastutab kahe klassi eest ei taga piisavat õppekvaliteeti ning on stressifaktoriks nii õpetajale kui ka õpilasele.

    3. Riiklikul voi OV tasemel korraldatud vabatahlike süsteem. Vabatahtlikud klassis võiks olla õpetajatele, kes seda soovivad, suureks abiks. Vabatahtlikud ei ole mõeldud õpetamiseks, aga võivad juhendada rühmatood, lastele raamatuid lugeda lasteaias, valmistada materjale, mida õpetaja vajab. See annaks ülevaate, kui palju meil sellist vabatahtlikku tööd tehakse ja teiselt poolt saab seda propageerida ja vanemaid lasteaedadesse ja koolidesse otseselt kaasata.

  28. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan mõtteid laste õppe- ja kasvatustegevuste osas:

    Korraldada igal õppeaastal lapsevanematele ümarlaudu ja vestlusringe lapse arengu ja õpetamise teemadel. Kutsuda vanemad osalema õppe- ja kasvatustegevustesse ning projektide kavandamisele ja läbiviimisele. Kaasata enam lapsevanemaid lapse arengu hindamisel ja teha koostööd lapse arengu toetamiseks ning individuaalsusega arvestamiseks. Vanemate poolt soovitud teemal toimuval kohtumisel saab tutvustada lapse tervise, toitumise ja käitumiseharjumuste kohta. Näiteks võiks uutele lastevanematele korraldada enne lapse lasteaeda tulemist ja ka esimesel aastal koolitusi „Minu lapse esimene aasta lasteaias“.

    Lasteaia õppe- ja kasvatustegevusi võiks korraldada tegevuskeskustes, et lapsed saaksid lasteaias ringi liikuda ja tutvuda erinevate õpitubadega/ruumidega. Erinevad keskused (nt kunst, muusika, lavastus, liikumine, ehitus, meisterdamine, õuesõpe jne) võiksid olla laste, õpetajate ja lastevanemate poolt loodud. Igas keskuses on kindel õpetaja ja õpetaja abi, kes keskusesse tulevaid erinevate rühmade lapsi juhendavad. Keskused valivad lapsed vastavalt oma soovile. Õppetegevus jäädvustatakse ja antakse lastevanematele tagasisidet laste tegevuse ja õppimise kohta.

  29. Jaan Urb ütleb:

    Vahendan mõtted, mille on kokku pannud kolmanda klassi õpilased.

    3. klassi õpilased pöörasid tähelepanu järgmistele aspektidele, mis nende meelest aitavad kujundada kodulähedase kooli õpilaste ootustele vastavaks:
    • tunnid algavad 8.30;
    • ruumid on avarad ja heledad;
    • koolis on lahked õpetajad ja teeninduspersonal;
    • igal õpilasel on oma kapp, mis käib võtmega kinni, riietuse ja kooliasjade jaoks;
    • igas klassiruumis on interaktiivne tahvel 3D funktsiooniga;
    • igal õpilasel on tahvelarvuti internetiga;
    • igal õpilasel on oma pink ratastel;
    • on selliseid ruume, kus saab vahetunnis joosta (seal on labürindid), puhata (seal on pehmed tugitoolid ja värvimuusika) või mängida lauamänge,
    • koridoris saab pehmetes diivanites mõnuleda;
    • kooli hoоvis on mänguplats;
    • peale tunde on huviringe igale maitsele;
    • on suur ja mahukas raamatukogu;
    • puhvet ja söökla asuvad erinevates ruumides;
    • puhvetis on ainult tervislik toit,
    • sööklas on lai valik roogasid;
    • igal korrusel on joogivee aparaadid, tünnid;
    • kabinettides ja koridorides on videokaamerad;
    • koolil on oma buss.

Kirjuta idee

  • Sündmused

    Valminud on videokokkuvõte avatud innovatsiooni seminarist Tallinnas

    on 24 Mar 2015
    Loe pikemalt »

    GeniUS Itaalias

    GeniUS mudelit kasutatakse Inglismaa näitel ka Itaalias, Sürakuusa linnas. Vaata, mis seal toimub! http://geniusiracusa.ning.com. Lisaks projekti kokkuvõttev video... on 24 Mar 2015
    Loe pikemalt »

    Heida pilk GeniUSele Hispaanias

    Hispaania partnerlinn San Sebastian tutvustab oma projekti tegevusi kodulehe http://geniusdonostia.ning.com/en kaudu. Vaata ka videokokkuvõtet! on 24 Mar 2015
    Loe pikemalt »

    GeniUS Inglismaal

    Ülevaade sellest, kuidas lahendatakse ülelinnalisi väljakutseid York'i linnas. on 18 Feb 2015
    Loe pikemalt »

    Suur tänu ideede eest!

    Täname kõiki, kes pakkusid välja mõtteid, kuidas kodulähedane lasteaed ja kool ootustele vastavaks muuta. Nende põhjal töötame üheskoos välja pilootprojektid. Seniks soovime aga head ideedega tutvumist. on 13 Oct 2014
    Loe pikemalt »

    GeniUS Vikerraadios

    Vikerraadio Uudis+ kajastas oma 19. septembri saate 29. minutil pikemalt GeniUS projekti. on 07 Oct 2014
    Loe pikemalt »

    26. augustil toimus URBACT II pilootprojekti "GeniUS tutvustus

    Tallinna haridusjuhtide konverentsil 26. augustil leidis aset ka URBACT II pilootprojekti "GeniUS" tutvustus. on 29 Aug 2014
    Loe pikemalt »
    Rohkem uudiseid»
    Tagasi